Täna külastas meid üks selgeltnägija, -kuulja, -tunnetaja. Noh igatahes üks huvitav inimene! Viibides siin meie kodus, tundis ta koheselt, et siin on kunagi elanud hobused. Ta tunnetas ka muid vaime ja olendeid. Meil oli nii hea meel tõdeda, et see mida me Indrekuga siin tundnud ja tajunud oleme, sai tema poolt nagu kinnitust! Ta tunnetas siin tohutult positiivset energiat ja kes iganes siin me ümber askeldavad, on õnnelikud ja heakskiitvad meie siia elama asumise tõttu. Majavaim on meid hästi vastu võtnud ja me oleme nii tänulikud talle selle eest. Oleme algusest peale tundnud, et see koht oleks nagu meid valinud mitte meie teda! Minu ja Indreku armastus on just siin kõige võimsamalt kasvama ja arenema hakanud! Me oleme siin keset loodust palju loovamaks, tundlikumaks ja sensitiivsemaks muutunud. Tajume ümbrust ja oma sisemaailma aina paremini. Me ei ole enam need programmeeritud robotid, kes teevad seda mida ühiskond neilt ootab ja peale surub! Ja nagu meile täna öeldi, siis meil on kõrgemalt poolt ühine ülesanne antud, ehk ongi see seotud meie põliskodu loomisega, äkki suudame inimesi innustada ja inspireerida? Näidata, et on võimalik ka teistmoodi elada ja et alati ei lähe pangalaenu vaja. Piisab kui olla leidlik ja nutikas, olla loov ja julge. Öeldakse küll et raha paneb rattad käima aga minu meelest röövib raha inimestelt loovuse! Raha eest saad sa jah poest kõik ehitusmaterjalid ja mööbli ja igasugu muud nänni, kuid samas saad ka isikupäratu ja täiesti elutu väljanägemisega elamise! Aga kui sul nii palju raha pole siis hakkad ise asju välja mõtlema, ehitama ja meisterdama. See on minu jaoks palju rohkem rahuldust pakkuvam. Öeldakse ka, et sittast saia ei tee, teeb ikka küll ja veel päris hää saia!
Oleme siin elades täheldanud, et meie aknad ei lähe kunagi uduseks, seinad tõmbavad niiskuse koheselt endasse ja siis vähehaaval väljutab selle õue, ka seisab meil toit kaua värskena, samuti kasvavad toalilled kuidagi eriti hästi siin! Üks vahva asi juhtus laste korjatud tammetõrudega suures klaaspudelis, need läksid kasvama. Nüüd meil pudel väikseid tammelapsi täis. Kevadel tuleb vist üks tammeallee istutada!
Tänu saviseintele on toas suurepärane kliima, ei ole liiga niiske ega ka liiga kuiv, täpselt paras. Need massiivsed saviseinad on nagu suured kopsud, filtreerivad õhku ja hingavad meie tegemistega ühes rütmis. Puhas õhk on garanteeritud! Seinad on ka väga head mürasummutajad, kui väljas oli torm siis meie ei kuulnud tuppa suurt midagi. Telefoni leviga on siin muidu kehvasti, seinad nii paksud et ei lase levi hästi läbi aga noh võib olla see isegi hea, kaitseb meid igasugu kiirguste eest! Samas on need seinad ka nagu suured soojamüürid nad salvestavad endasse toa soojust. Sellepärast sobibki savimaja kõige paremini aastaringseks elamiseks, et jõuaks talveks seinad ülesse kütta. Kütmata savimaja salvestab ka aga ainult külma! Selline maja on nagu elusolend kes vajab pidevat elu ja kodusoojust enda sisse. Savil kui materjalil on üleüldse energiat salvestav omadus, juba siis kui Räpina keraamikas kunagi töötasin, mõistsin et paha tujuga ei tahtnud ükski ese hästi välja tulla. Oluline on saviga tegeledes mõelda just positiivselt kuna savi salvestab seda mida sa tunned. Suvelgi kui tegime savisegu seinte taastamiseks, otsustasime seda paljajalu tallata ja samal ajal mõelda häid ja armastavaid mõtteid, läbi meie paljaste jalgade salvestus see savisse. Kaunis on mõelda et kõik meie kallistused, suudlused, ilusad mõtted ja tunded on salvestunud nendesse seintesse! Tundsime et tahame seinte taastamisel ainult meie kahe energiat kasutada, eks talgu korras saaks ju kiiremini aga siis oleks nendes seintes liiga palju võõraid emotsioone ja mõtteid olnud! Oleme mõlemad väga tundlikud sellistes asjades! Tegutseme südame järgi! Kõik see on üks puhas käsitöö, paljaste kätega on need seinad siin kõik sentimeetri haaval üle silutud. Tuba oleme ehtinud igasuguste okste, käbide, sambla ja isegi puuseentega, et veel rohkem loodusega kooskõlas olla!
Olen alati imestavalt mõelnud, et inimesed kolivad maale ja hakkavad taastama vana maja, aga taastavad seda nii et eraldavad end täielikult loodusest. Elavad küll maal, metsade vahel aga maja on ehitatud penoplastist ja makroflexist! Samas olen ka märganud et mida euroremonditum maja seda vähem on puid ja põõsaid selle maja ümbruses, need lihtsalt võetakse maha ja asemele tulevad tühjad ja ilmetud muruplatsid. Suurte rahadega ehitatakse majad ülesse, aga kuidas seda rikkust siis teistele näidata? Ikka nii, et hoov loodusest lagedaks, et võimalikult kaugele see ego ja raha välja paistaks! Ja nii siis elatakse maal ja hoitakse loodust aia taga! Süda tilgub verd kui vaatame kuidas täiesti läbi mõtlematult lüüakse saag pea saja aasta vanusesse puusse põhjusega, et temalt langevad lehed võivad hakata võib olla katust mädandama või ta siis lihtsalt kasvab inimese meelest vale koha peal. Ärge eraldage end loodusest, sellest ürgsusest, mis on nii tervendav ja kasulik meile.
Tunnen kuidas siin elades oleme me sulanud loodusega üheks, kõik puud ja põõsad on meile kui pereliikmed ja nad kasvavad nii nagu ise tahavad ja kuhu iganes tahavad. See on täiuslik koostöö. Milleks seda kõike kontrollida ja piirata?! Me peame oma elud looduse järgi sättima, mitte sättima loodust endi järgi!
