Ebatavalised pulmad, mis teevad tavapulmadele silmad ette!

Jah, meie pulmad siiski toimusid ja need olid suurejoonelised.

Imeliselt ilus ja päikeseline päev.

Selge taevas, mida kaunistasid müstilised pilved.

Hilisõhtul hakkas meeletult sadama ning osad väljas ööbijad kolisid ööbima tuppa.

Meie ümber on palju põlde ning parkimiskohti on hoovis üsna vähe.

Õnneks toimus eelmisel päeval viljakoristus.

See andis meile palju ruumi parkimiseks ning terve üks põld oli autosid täis.

See oli just nii nagu olema pidi.

 

Meie pulmapäev oli ebatavaline.

Tundub aga, et just see jätabki inimestele head mälestused.

Mälestused ebatavalisest ja ilusast päevast.

Selline nägi välja meie pulmakutse ja tegime seda täitsa avalikult Facebooki vahendusel:

 

"Olete oodatud meie armastuse pühitsemise päevale 11. August kell 11:11 meie armsas kodus.

Oleme siin talus väga palju koos loonud ja vaeva näinud ja nüüd on lõpuks aeg pidutseda ning meie ühist liitu tähistada.

Saage osa sellest kaunist päevast ja veetke üks mõnus laupäev meiega.

Kuna meil ei ole külaliste nimekirja, siis tulla võivad kõik kes vähegi tunnevad, et selline kutse kõnetab neid.

 

Võimalus on tutvuda meie talueluga, viibida looduses, käia jões ujumas ja muidugi tutvuda uute inimestega.

Samuti on plaanis teha lõket ning kinoõhtu.

Soovijad saavad maalida oma isikliku hingepildi, teha keraamikat või meisterdada mingi kauni ehte- meene.

Paneme püsti ka laadatelgi kus müüme enda tehtud asju kui ka asju mida me ise enam ei vaja.

Tasu nende asjade eest on sularahas annetuslik ja sellises summas mida ostja ise heaks arvab.

Kui keegi oskab mängida mingit pilli, tahab laulda või niisama midagi jagada, siis selleks on olemas vaba mikrofon.

Oleks ääretult vahva, kui jagaksite oma võrratuid andeid.

 

Meie pulmas ei saa olema tavapärast abielu registreerimist, soovime ise teineteist keset loodust paari panna, ilma vahendajata.

Ka ei saa olema meie toidulaual loomset toitu ega alkoholi.

 

Kuna meie pidupäev saab olema pikniku stiilis siis palume kõikidel kaasa võtta ühisele lauale toidupoolist.

See võib olla ükskõik mis küpsetatud- või toor taimetoiduroog.

Üllatagem üksteist oma vahvate retseptidega.

Võib tuua ka lihtsalt puuvilju.

 

Lõikelillede asemel palume tuua istikuid, seemneid või toalilli, millest saame hiljem rajada oma armastuse aia.

Aastate pärast jalutame käsikäes selles vägevas aias ja meenutame seda kaunist pulmapäeva ja teid armsad külalised.

Õnnitluskaartide asemel on meil välja pandud külalisteraamat, kus igaüks saab midagi kirjutada ning jagada.

Kes soovivad jääda ööseks, saavad oma telgid hoovi peale püsti panna.

Kindlasti jätkub ruumi magamiseks ka suures kohapeal olevas peotelgis.

Soovitame kaasa võtta pleedi ning väikse padja, et oleks mugavam olla."

 

Kindlasti jäi palju asju pulmade ettevalmistuses pooleli.

Üritasime end sellest mitte häirida lasta, sest alati saaks ju paremini.

 

Ühislaud oli söögist lookas ja peale pulmi sai veel tükk aega maiustada.

See tundub väga hea komme.

Teha ühine söögilaud kuhu kõik panustavad ja toovad külakosti.

 

See oli tore päev ja iga aasta tähistades mõtleme sellele päevale.

On ju sellest möödas pea 5 aastat.

Uus ärkamine - Jätkame teekonda põliskodu loomisega

 

Oleksime nagu ära kadunud. Nii võib tunduda mõnele, kes seda blogi aktiivselt igapäevaselt sirvis.
Tegelikult oleme täitsa olemas! Lihtsalt elu on olnud selline, et totaalselt on muutunud maailmavaated ja erinevaid projekte on ette võetud nii palju, et blogi pidamine vajus täiesti unustusse.

Istun siin ja kirjutan.

Kahe aastane Aurora istub diivani peal ja askeldab patjadega.

Jah, tõepoolest on palju juhtunud selle pea 5 aastaga.

Just siis ma viimati blogisse kirjutasin.

Taluhoov on muutunud, meie maja on muutunud, sisustus on muutunud ja meie ise oleme muutunud.

Muutunud täiskasvanulikumaks, rohkem avastanud oma südamesoove ja hingeelu ning pilt elust kui sellisest on selgemaks saanud.

2016. aastal sai siia talusse kolitud.

See on ju 7 aastat!

Nüüd Mai lõpus saabki 7 aasstat täis.

See aeg on läinud meeletu kiirusega.

Jälle on üks päev õhtus.

Ja nii iga päev.

Kas aeg on kiiremini liikuma hakanud?

Alles me siia ju tulime!

Oleme olnud vabad, oleme olnud rutiinis, oleme jõudnud iseendas arusaamisele ja see talu on meid selles palju aidanud.

Palju meile õpetanud.

Hakkame nüüd jälle blogipostitusi tegema.
Tunnen, et meil on palju jagada.
Niimoodi kirjutades saab kindlasti palju selgemaks ka see, miks me oleme linnast maale elama tulnud.
Miks nii palju ehitame ja nii palju luua tahame.

Aga alustame ikkagi algusest.
Sealt kus pooleli jäime.

Peremehe elu

Milline on üks talu peremehe elu?

Kõik oleneb, milline peremees olla tahetakse.
Oma taluga kaasneb suur vastutus. Tekib vastutus oma perekonna, loomade ja ehitiste ees. Peab palju mõtlema kuidas ära elada ja kuidas hakkama saada talvel kui väljas lõputu külm valitseb.

Kui omad suurt maaala. tekib nägemus ja plaanid. Paljud visioonid, unistused ja mõtted. Palju töid mis on tegemata leiavad oma lahenduse ning aastast aastasse tekivad tööd, mis on vaja ära teha.

Kui väljas on torm või sajab vihma, käivad peas mõtted ning justkui radarina skaneerin ümbrust mõteldes, kas ei ole vihma käes asju mis kardaks vett. Iga päev mõtlen oma majast ja on tunne nagu oleks oma maaga üks. Õhtuti mõtled asjade üle mis said tehtud ning vaatad, kas kõigil on head tingimused, et päev lõpetada ja magama minna, loomadel kõhud täis ja põõsa all käidud.

Maal õpib palju.

Ükski päev ei ole piisavalt pikk, alati võiks olla rohkem aega.
Ela olevikus, tegutse ning õpi oma minevikust ja tehtud vigadest.
Mida rohkem teha targalt tööd, seda paremini elus minema hakkab.
Arvesta nendega kellega koos elad, sa oled peremees aga mitte Buddha.

Kodu on kasvanud suuremaks (Pildid enne ja pärast!)

Meie kodu on nüüd laienenud ühe suure toa võrra. On olnud palju paigutamist, sättimist ja kujundamist. Tahaks ju, et kõigil oleks mugav ning mõnus olemine. Siia tuppa sai loodud elutuba, meie magamistuba, Indrekule töönurk ning mulle käsitöö- ja loomisnurk. Otsustasime jätta toa üheks suureks ruumiks, sest nii on avaram ja palju rohkem valgust. Pealegi on võimalik privaatsust tekitada kardinate kui ka ruloodega. Nii saidki meie voodi ümber olema kardinad ning Indreku töönurka eraldab pilliroost sein. Ühtteist on siin veel teha aga elu täitsa käib ja kõigile meeldib kamina ees mõnusalt aega veeta.

Sisustanud oleme terve toa ainult taaskasutatud asjade ja vana mööbliga, kuid palju asju oleme ka ise teinud. 

Akna ette olen riputanud kristallkuule, et kevadpäike saaks tuppa värvilaike heita. Kindlasti soovin ka rohkesti toataimi tuppa tuua, eriti vahva on neid päästa lillepoodidest, kus nad on allahinnatud või antakse niisama ära, kodus tuleb nad vaid elule turgutada.

Siin on mõned pildid, enne ja pärast :)

Kuidas puud kasvavad keset tuba!

Tervitused sõbrad!

Tundub, et oleme ärganud sellest talvisest unest. Tegelikult ei ole me maganudki vaid koguaeg tegutsenud. Oleme juba juba üsna pikalt uues toas sees elanud ja rahul oma tehtud tööga. Meil mõlemal on nüüd oma väikesed loomisnurgad. Nüüd on lõpuks asjadel koht.

Kõigile meeldib kaminasoojus ning elava tule kuma õhtuhämaruses. Vahest lausa kutsub põrandale maha istuma ja nautima hetke. Toa temperatuur pole siiamaani hommikuks alla 15 kraadi langenud. Üldjuhul me palju ei küta kuid on tulnud hetki, kus peab kauem tuld all hoidma. Mõtleme juba effektiivsema küttesüsteemi peale.

Põrandategu läks sujuvalt. Oleks tahtnud kõike kiiresti aga kui pole seda tööd varem väga teinud, siis iga asi venib. Aga selle eest tuleb kogemusi ja iga liigutus õpetab midagi uut. Kõik ei lähe alati nii nagu tahaks, selge see. Aga kõigest sellest raskusest, kõikidest neist pisaratest ja kurvastamistest on lõppude lõpuks ainult kasu. Nii me kasvame ja areneme.

Ootame juba kevadet, et saaks edasi minna paljude nende tegudega, mis juba pikka aega mõtetes mõlguvad. Kuur, saun, kelder, väliköök jne.

Maja süda!

Oleme lõpule viimas kaminaehitust, mis on kestnud juba pea mitu kuud. Ostsime tuttava käest kaminasüdamiku, millel olid küljes isegi soojuse juhtimise torud ja ventilaator. Saviinimesed nagu me oleme, sai talle ka korralik kest ümber tehtud, et soojal ka kuhugile salvestuda oleks. Juba on suures toas tunda kaminasoojust! Läheb veel aega enne, kui kogu savi ära kuivab.

Täna tulid põranda talad kohale, nüüd saab hakata valmistama ette põrandaposte ning paigaldama laudu. Põrandaehitus polegi enam kaugel. Juba on igatsus oma nurga järele, kus on kõik asjad käe järgi ära paigutatud. Teha on veel palju, aga kõik on tasakesi edasi minnes võimalik.

Meie saagikas aed ja aiamaa.

Kevadel laiendasime oma aiamaad. Tegime põhupeenraid juurde ning ehitasime kurgilava. Mulle nii meeldivad põhupeenrad, eriti just seepärast, et rohimist on minimaalselt ja sellised peenrad on väga saagikad. Põhupeenrad ei nõua labidatööd ega ka tohutut kastmist. Lihtsalt maapinnale laod paksu kihi pappi või ajalehti, meie tegime vanadest puupakkudest peenardele ka ääred. Jäi selline kast, selle kasti vedasime täis mulda, seda mulda tuli meil ehituse tõttu nii põranda alt kui ka vajalikest kraavide kaevamisest. Noh, siis kui paigaldasime veesüsteemi ja maakaablit, ikka jäi mulda veidi üle. Hea võimalus mitte jätta selliseid mullahunnikuid vedelema vaid kasvatada sellel mullal oma toit! Avastasin maja tagant ka ühe vana sõnnikuhunniku, mis oli täielikult mullaks muutunud,vot see on hea kraam peenardesse! Kui muld veetud siis kõige selle peale läheb paksem kiht põhku, meie oleme kasutanud peenardes enne põhu panekut ka puulehti. Jällegi üks hea viis mitte põletada puulehti vaid kasvatada nende peal aedvilju. Seemnete külvamiseks tegin ma põhu peale sellised kerged mullaribad, kuna otse põhule ei saa külvata, seeme lihtsalt kaoks ära sinna aga mullaribal saab ta kenasti idanema hakata. Alguses tuleb jälgida ja hoida need mullaribad niisked, ei tohi lasta läbi kuivada aga kui taimed on juurdunud, siis võib aina vähem ja vähem kasta. Põhk peenral hoiab väga hästi niiskust aga põhu peal on hea ja kuiv ning viljad ei hakka mädanema. Kurgilava sai ehitatud plastiktorudest ja raudvaiadest. See sai loodud juba olemasolevatest asjadest ning juba eelmisel aastal loodud põhupeenra peale. Torkasime lihtsalt raudvaiad peenra ümber maasse, välja mõõdetud kaugustele. Jämedast plastikvoolikust saagisime parajad ning ühepikkused jupid ja torkasime üle peenra vaiade otsa. Kõige selle peale läks kile. Üks hea viis kuidas kilet kinnitada on lõigata samast voolikust peenikesed jupid ning sellel jupil üks külg läbi lõigata, nii saab nagu ümmargused klambrid, millega on võimalik siis kile toru külge kinnitada.Kile jääb siis toru ja klambri vahele ja mida tihedamalt paned seda tugevamalt jääb. Igatahes on meil see aasta ikka võrratult suur ja võimas saak. Palju erinevaid salateid, spinatit,sibulaid ja kurke. Paistab et suvikõrvitsad ja kõrvitsad tulevad ka väga saagikad. Õunapuud on ka ohtralt õunu täis ja marjapõõsad on nii rikkalikud. Selline tunne et oleme maailma rikkamad inimesed, kõik on olemas. Aed ja mets nagu suure toidupoe eest. Tahame seenekastet teha, siis kõnnime mõned sammud oma metsatukka ja juba puravikud teretavad. Lihtsalt ilus on see elu siin! :) Piltidel on näha ka meie avar ja valgusküllane vannituba :P