Kevad on käes

Seljataha on jäänud talvekuud ja ees ootavad kevadkuud. Tore on hommikul minna välja ja kuulata linnulaulu. Talvel sai neid palju toidetud ja nüüd on nad oma koha sisse seadnud meie talus. Arvatavasti on sel suvel vähe sääski ja muid vereimejaid. Oleme ka aiakoristusega peale hakanud ja palju kohti juba ilusaks teinud. Eelmine aasta saime siia kolitud alles mai lõpus, nüüd askeldame juba märtsis. Palju on teha, aga see on mõnus, sest teeme me ju iseendale ja oma perele.

Talvega tuli meile tiiki juurde poole meetri jagu vett. Võtsime ka uue koera kes on tiigis juba mitu korda ujumas käinud. Lammas on endiselt tervise juures ja otsib juba oma esimesi rohuliblesid. Õunapuud sai vanadest okstest puhtaks tehtud, on veel vaja põõsaid kärpida ja puiduhunnikud ära vedada.

Oleme ette valmistamas ka pulmalõkke kohta. Põllust mis meil on, tuleb arvatavasti väike park, kus saab jalutada ja lõkkeääres istuda. Mõtteid on palju mida teha ja see ongi hea oma talu juures. Oma maa peal saab palju kiiremini edasi areneda, sest nii palju on võimalusi.

Jätkame oma potituste traditsiooni peale talvist puhkust :)

Savimaja, kui elusolend!

Täna külastas meid üks selgeltnägija, -kuulja, -tunnetaja. Noh igatahes üks huvitav inimene! Viibides siin meie kodus, tundis ta koheselt, et siin on kunagi elanud hobused. Ta tunnetas ka muid vaime ja olendeid. Meil oli nii hea meel tõdeda, et see mida me Indrekuga siin tundnud ja tajunud oleme, sai tema poolt nagu kinnitust! Ta tunnetas siin tohutult positiivset energiat ja kes iganes siin me ümber askeldavad, on õnnelikud ja heakskiitvad meie siia elama asumise tõttu. Majavaim on meid hästi vastu võtnud ja me oleme nii tänulikud talle selle eest. Oleme algusest peale tundnud, et see koht oleks nagu meid valinud mitte meie teda! Minu ja Indreku armastus on just siin kõige võimsamalt kasvama ja arenema hakanud! Me oleme siin keset loodust palju loovamaks, tundlikumaks ja sensitiivsemaks muutunud. Tajume ümbrust ja oma sisemaailma aina paremini. Me ei ole enam need programmeeritud robotid, kes teevad seda mida ühiskond neilt ootab ja peale surub! Ja nagu meile täna öeldi, siis meil on kõrgemalt poolt ühine ülesanne antud, ehk ongi see seotud meie põliskodu loomisega, äkki suudame inimesi innustada ja inspireerida? Näidata, et on võimalik ka teistmoodi elada ja et alati ei lähe pangalaenu vaja. Piisab kui olla leidlik ja nutikas, olla loov ja julge. Öeldakse küll et raha paneb rattad käima aga minu meelest röövib raha inimestelt loovuse! Raha eest saad sa jah poest kõik ehitusmaterjalid ja mööbli ja igasugu muud nänni, kuid samas saad ka isikupäratu ja täiesti elutu väljanägemisega elamise! Aga kui sul nii palju raha pole siis hakkad ise asju välja mõtlema, ehitama ja meisterdama. See on minu jaoks palju rohkem rahuldust pakkuvam. Öeldakse ka, et sittast saia ei tee, teeb ikka küll ja veel päris hää saia!
 Oleme siin elades täheldanud, et meie aknad ei lähe kunagi uduseks, seinad tõmbavad niiskuse koheselt endasse ja siis vähehaaval väljutab selle õue, ka seisab meil toit kaua värskena, samuti kasvavad toalilled kuidagi eriti hästi siin! Üks vahva asi juhtus laste korjatud tammetõrudega suures klaaspudelis, need läksid kasvama. Nüüd meil pudel väikseid tammelapsi täis. Kevadel tuleb vist üks tammeallee istutada!
 Tänu saviseintele on toas suurepärane kliima, ei ole liiga niiske ega ka liiga kuiv, täpselt paras. Need massiivsed saviseinad on nagu suured kopsud, filtreerivad õhku ja hingavad meie tegemistega ühes rütmis. Puhas õhk on garanteeritud! Seinad on ka väga head mürasummutajad, kui väljas oli torm siis meie ei kuulnud tuppa suurt midagi. Telefoni leviga on siin muidu kehvasti, seinad nii paksud et ei lase levi hästi läbi aga noh võib olla see isegi hea, kaitseb meid igasugu kiirguste eest! Samas on need seinad ka nagu suured soojamüürid nad salvestavad endasse toa soojust. Sellepärast sobibki savimaja kõige paremini aastaringseks elamiseks, et jõuaks talveks seinad ülesse kütta. Kütmata savimaja salvestab ka aga ainult külma! Selline maja on nagu elusolend kes vajab pidevat elu ja kodusoojust enda sisse. Savil kui materjalil on üleüldse energiat salvestav omadus, juba siis kui Räpina keraamikas kunagi töötasin, mõistsin et paha tujuga ei tahtnud ükski ese hästi välja tulla. Oluline on saviga tegeledes mõelda just positiivselt kuna savi salvestab seda mida sa tunned. Suvelgi kui tegime savisegu seinte taastamiseks, otsustasime seda paljajalu tallata ja samal ajal mõelda häid ja armastavaid mõtteid, läbi meie paljaste jalgade salvestus see savisse. Kaunis on mõelda et kõik meie kallistused, suudlused, ilusad mõtted ja tunded on salvestunud nendesse seintesse! Tundsime et tahame seinte taastamisel ainult meie kahe energiat kasutada, eks talgu korras saaks ju kiiremini aga siis oleks nendes seintes liiga palju võõraid emotsioone ja mõtteid olnud! Oleme mõlemad väga tundlikud sellistes asjades! Tegutseme südame järgi! Kõik see on üks puhas käsitöö, paljaste kätega on need seinad siin kõik sentimeetri haaval üle silutud. Tuba oleme ehtinud igasuguste okste, käbide, sambla ja isegi puuseentega, et veel rohkem loodusega kooskõlas olla!
 Olen alati imestavalt mõelnud, et inimesed kolivad maale ja hakkavad taastama vana maja, aga taastavad seda nii et eraldavad end täielikult loodusest. Elavad küll maal, metsade vahel aga maja on ehitatud penoplastist ja makroflexist! Samas olen ka märganud et mida euroremonditum maja seda vähem on puid ja põõsaid selle maja ümbruses, need lihtsalt võetakse maha ja asemele tulevad tühjad ja ilmetud muruplatsid. Suurte rahadega ehitatakse majad ülesse, aga kuidas seda rikkust siis teistele näidata? Ikka nii, et hoov loodusest lagedaks, et võimalikult kaugele see ego ja raha välja paistaks! Ja nii siis elatakse maal ja hoitakse loodust aia taga! Süda tilgub verd kui vaatame kuidas täiesti läbi mõtlematult lüüakse saag pea saja aasta vanusesse puusse põhjusega, et temalt langevad lehed võivad hakata võib olla katust mädandama või ta siis lihtsalt kasvab inimese meelest vale koha peal. Ärge eraldage end loodusest, sellest ürgsusest, mis on nii tervendav ja kasulik meile.
Tunnen kuidas siin elades oleme me sulanud loodusega üheks, kõik puud ja põõsad on meile kui pereliikmed ja nad kasvavad nii nagu ise tahavad ja kuhu iganes tahavad. See on täiuslik koostöö. Milleks seda kõike kontrollida ja piirata?! Me peame oma elud looduse järgi sättima, mitte sättima loodust endi järgi!

Tore päev

Täna on tore päev. Tegime tööd ja koristasime.

Hommikul avastasime, et üks puu on ära murdunud hiljutiste tuultega. Sain sealt väga palju head materjali, millest midagi meisterdada.

Proovisin kätt ja tegin Jaanikale väikese üllatuse :)

Järsu lume tulekuga jäi palju puitu välja, loodan selle nüüd kõik ära ladustada.

Hoov on palju ilusam kui on puhas.

Kui juba hämarduma hakkas, siis tegime koos loomadega väikese jalutuskäigu. Kassid, koer ja oinas jooksid nii mis tolmas.

Ootan juba järgmist päeva, et saaks jälle midagi puidust teha :)

Miks ma ütlesin JAH mehele, kes ei ole toonud mulle ühtegi lille

 See mees ei ole toonud mulle ühtegi lille! Ta ei ole kinkinud mulle uhkeid ehteid ega teinud välja pidulikke õhtusööke. Ta ei ole sõidutanud mind soojale maale reisile ega külvanud üle kallite ja toretsevate asjadega. Ta ei ole viinud mind tantsuõhtutele ega ostnud pileteid teatris esiritta. Ta ei ole mind isegi kinno viinud ega tähistanud tähtpäevi. Ei külasta me spaasid ega hotelle!

 Mõtlete, et kuidas küll selline mees mu südame võitis?! See on lihtne, ta on andnud ja kinkinud mulle kõik muu peale nende asjade! Ma räägin teile, milline on see mees, kes just mõned päevad tagasi tegi mulle abieluettepaneku?!

(vastasin muideks JAH).

 Miks ma siis vastasin jah? Kindlasti sellepärast, et ma armastan teda aga see ei ole kõik, selle kolme sõna taga on palju, palju rohkemat ja suuremat ja maagilisemat ja erilisemat ja kaunimat!

 Selle asemel, et mulle lilli tuua, toob see eriline olevus juba hommiku vara korvitäis küttepuid tuppa, tehes pliidi alla tule, et enne minu ja laste ärkamist oleks tuba soe! :) Igal hommikul istub ta oma kiiktoolis, pliidi ees ja ootab kuidas ma punastades sellest kaunist zestist talle hommikumusi annan. :)

 Ma vastasin talle JAH, sest terve selle möödunud suve ma nägin kui kõvasti see mees meie kodu jaoks tööd rabas! Igal õhtul vajus ta mu kõrvale väsinu ja kurnatuna, kuid ikkagi väitis ta end olevat maailma kõige õnnelikum mees! Ta isegi ütles, et tuleks juba kiiremini hommik, et saaks taas tööle asuda! :P

 Ma vastasin talle JAH, sest vahest tuli mul tuju tantsida temaga keset kööki ja ta ei pannud seda pahaks. :D Ning vahest teeb ta midagi nii naljakat, et mul tuleb suurest naerust piss püksi!!! :P

 Ma vastasin talle JAH, sest me oleme koos nutnud! Mäletan kui ehitasime suurt savist soojamüüri ja see elukas otsustas pidevalt kokku kukkuda! Asi oli lihtsalt selles et me ei olnud asja korralikult läbi mõelnud ega omanud kogemust. Pealegi kui leiutad midagi uut, siis peadki mitmeid kordi katsetama. Aga kui see juba kolmandat korda kokku kukkus, siis meil lihtsalt sai mõõt täis ja me otsustasime ühe peatäie nuttu maha nutta! Hakkas ikka kõvasti kergem ja nüüdseks soojendame selle suure savist jonnipunni vastas selga. :)

 Ma vastasin talle JAH, sest olen temalt nii palju õppinud! :) Tunnen kuidas tõstame teineteise vibratsiooni ja kasvame vaimselt mühiseva kiirusega.

 Ma vastasin talle JAH, sest vahest kui tunnen end maailma kõige koledama, paksema ja tujukama naisena, siis ta lihtsalt haarab mind kaissu ja sosistab, et olen kui maa peale kehastunud ingel! ( punastan jälle...:P ) Iga päev tunnen end armastatu ja hoituna!

 Ma vastasin talle JAH, sest tema suur süda, teeb minu oma veel suuremaks!

 Ma vastasin talle JAH, sest ta on ilma särgita täitsa kobe....hihihihi.... :P

Ma vastasin talle JAH, sest ta on kõige pühendunum, mehelikum, kannatlikum ja julgem mees keda eales kohanud olen! Ta ei mõista kunagi mu üle kohut, vaid on lihtsalt alati olemas mu jaoks. :)

 Selline koos loomine ja teadlikus suhtes on kasvatanud minus tema vastu suure austuse, armastuse ja lugupidamise! Uhke tunne on saada selle mehe naiseks! ;)

Käsitöö on maakodus tavaline nähtus

Mõni päev on lihtsalt selline, et võtad kätte mõne puutüki ja teed sellest midagi.

Tavaliselt on alati nii, et kui vana talu soetada, tuleb välja igasuguseid tööriistu mis remonti vajavad. Ka mul vedeleb kirvepäid, katkise varrega haamreid ja muud metalli. Kõik vanad asjad saab uuesti korda teha. Vana metall on väga vastupidav mis vene ajal kasutusel oli. Tänapäeval on paljud kaubamärgid halva kvaliteediga, sest keskendutakse masstootmisele.

Võtsingi siis lauajupi, lõikasin paraja jupi ja hakkasin kirvega vestma, käisin raspliga üle ja hiljem lihvisin ära. Kinnituseks lõin paksu metallist kiilu ja nüüd on uus väike ustav kirves mul pidevalt kaasas.

Rõõmsad sügistööd

Suvi läbi ja alanud on külmem periood. Oleme koondanud oma energia ühele ruumile ja kuurile, et kõik oleks valmis talveks. Kaks hunnikut puid on veel sisse vaja vedada, arvan, et küttematerali jätkub meil aastateks.

Meil on nüüd niipalju teadmisi mida varem ei olnud. Kui saaksime otsast peale alustada mai kuust, siis kindlasti teeksime palju asu hoopis teisiti. Läbi ebaõnnestumiste saamegi targemaks ja nii saab ka perekonna vaheline suhe tugevamaks. Meil mõlemal on selle üle vaid hea meel, et kõik nii on läinud.

Meil on palju abi olnud, eriti meie lähedastelt. Ma olen väga tänulik oma vanematele, kes mind kõiges toetanud on. Palju tööriistu sain ma just nende käest ja ilma nendeta poleks ma praegu siin soojas toas.

Me oleme ületanud palju raskusi. See on toonud emotsioone pinnale meis mõlemas, oleme arenenud tormilise kiirusega nii seest kui ka väljast. 4 kuud lihasevalu on ainult head teinud ja ka mõtlemine on selgem. Poleks uskunud, et sellise talu taaselustamine nii raske on. Aga see on täiesti tehtav ja vaja ei ole üldse palju summasid. Vaja läheb mõtlemist ja palju kujutlusvõimet ja tahet. On olnud mitmeid olukordi kus lihtsalt nutame üksteise kaisus, kuna oleme lihtsalt nii väsinud. See talu on teinud meist teised inimesed, palju tugevamad ja targemad inimesed. Nüüd on aeg kus pühendame oma aega eneseteostusele, käsitööle ja kunstile.

Kodu soojus!

See on ikka nii vahva, et saime majja sisse kolida! Lapsed on ka nii elevil ja rõõmsad. Pliit annab mõnusasti sooja, et tahaks vaid Indreku kaisus nurru lüüa ja talve ootama jääda :P aga ei saa veel seda luksust lubada! Palju tööd ootab meid veel ees. Hoov tuleb enne talve ära koristada ning teine tuba ootab tegemist.
 Hetkel oleme end siis sisseseadnud kööki ja väiksesse tuppa. Mõned pildid ka:

 Meile meeldib sisustamisel kasutada igasugu põnevaid asju, alates vanadest redelitest kuni ämbrite ja muu kila-kolani. Lahe on anda asjadele uus elu ja kasutusviis. :) Tööpind sai tehtud vanadest ustest, redelist sai ravimtaimede kuivataja, välisuks sai suur ja võimsa tammest käepideme ning vanasse veinipudelisse korjavad lapsed tammetõrusi. :)

 Kiisu mõnuleb pliidi ees kiiktoolis.

 Nõiaköök, kuivatame talveks teed!