Ebatavalised pulmad, mis teevad tavapulmadele silmad ette!

Jah, meie pulmad siiski toimusid ja need olid suurejoonelised.

Imeliselt ilus ja päikeseline päev.

Selge taevas, mida kaunistasid müstilised pilved.

Hilisõhtul hakkas meeletult sadama ning osad väljas ööbijad kolisid ööbima tuppa.

Meie ümber on palju põlde ning parkimiskohti on hoovis üsna vähe.

Õnneks toimus eelmisel päeval viljakoristus.

See andis meile palju ruumi parkimiseks ning terve üks põld oli autosid täis.

See oli just nii nagu olema pidi.

 

Meie pulmapäev oli ebatavaline.

Tundub aga, et just see jätabki inimestele head mälestused.

Mälestused ebatavalisest ja ilusast päevast.

Selline nägi välja meie pulmakutse ja tegime seda täitsa avalikult Facebooki vahendusel:

 

"Olete oodatud meie armastuse pühitsemise päevale 11. August kell 11:11 meie armsas kodus.

Oleme siin talus väga palju koos loonud ja vaeva näinud ja nüüd on lõpuks aeg pidutseda ning meie ühist liitu tähistada.

Saage osa sellest kaunist päevast ja veetke üks mõnus laupäev meiega.

Kuna meil ei ole külaliste nimekirja, siis tulla võivad kõik kes vähegi tunnevad, et selline kutse kõnetab neid.

 

Võimalus on tutvuda meie talueluga, viibida looduses, käia jões ujumas ja muidugi tutvuda uute inimestega.

Samuti on plaanis teha lõket ning kinoõhtu.

Soovijad saavad maalida oma isikliku hingepildi, teha keraamikat või meisterdada mingi kauni ehte- meene.

Paneme püsti ka laadatelgi kus müüme enda tehtud asju kui ka asju mida me ise enam ei vaja.

Tasu nende asjade eest on sularahas annetuslik ja sellises summas mida ostja ise heaks arvab.

Kui keegi oskab mängida mingit pilli, tahab laulda või niisama midagi jagada, siis selleks on olemas vaba mikrofon.

Oleks ääretult vahva, kui jagaksite oma võrratuid andeid.

 

Meie pulmas ei saa olema tavapärast abielu registreerimist, soovime ise teineteist keset loodust paari panna, ilma vahendajata.

Ka ei saa olema meie toidulaual loomset toitu ega alkoholi.

 

Kuna meie pidupäev saab olema pikniku stiilis siis palume kõikidel kaasa võtta ühisele lauale toidupoolist.

See võib olla ükskõik mis küpsetatud- või toor taimetoiduroog.

Üllatagem üksteist oma vahvate retseptidega.

Võib tuua ka lihtsalt puuvilju.

 

Lõikelillede asemel palume tuua istikuid, seemneid või toalilli, millest saame hiljem rajada oma armastuse aia.

Aastate pärast jalutame käsikäes selles vägevas aias ja meenutame seda kaunist pulmapäeva ja teid armsad külalised.

Õnnitluskaartide asemel on meil välja pandud külalisteraamat, kus igaüks saab midagi kirjutada ning jagada.

Kes soovivad jääda ööseks, saavad oma telgid hoovi peale püsti panna.

Kindlasti jätkub ruumi magamiseks ka suures kohapeal olevas peotelgis.

Soovitame kaasa võtta pleedi ning väikse padja, et oleks mugavam olla."

 

Kindlasti jäi palju asju pulmade ettevalmistuses pooleli.

Üritasime end sellest mitte häirida lasta, sest alati saaks ju paremini.

 

Ühislaud oli söögist lookas ja peale pulmi sai veel tükk aega maiustada.

See tundub väga hea komme.

Teha ühine söögilaud kuhu kõik panustavad ja toovad külakosti.

 

See oli tore päev ja iga aasta tähistades mõtleme sellele päevale.

On ju sellest möödas pea 5 aastat.

Uus ärkamine - Jätkame teekonda põliskodu loomisega

 

Oleksime nagu ära kadunud. Nii võib tunduda mõnele, kes seda blogi aktiivselt igapäevaselt sirvis.
Tegelikult oleme täitsa olemas! Lihtsalt elu on olnud selline, et totaalselt on muutunud maailmavaated ja erinevaid projekte on ette võetud nii palju, et blogi pidamine vajus täiesti unustusse.

Istun siin ja kirjutan.

Kahe aastane Aurora istub diivani peal ja askeldab patjadega.

Jah, tõepoolest on palju juhtunud selle pea 5 aastaga.

Just siis ma viimati blogisse kirjutasin.

Taluhoov on muutunud, meie maja on muutunud, sisustus on muutunud ja meie ise oleme muutunud.

Muutunud täiskasvanulikumaks, rohkem avastanud oma südamesoove ja hingeelu ning pilt elust kui sellisest on selgemaks saanud.

2016. aastal sai siia talusse kolitud.

See on ju 7 aastat!

Nüüd Mai lõpus saabki 7 aasstat täis.

See aeg on läinud meeletu kiirusega.

Jälle on üks päev õhtus.

Ja nii iga päev.

Kas aeg on kiiremini liikuma hakanud?

Alles me siia ju tulime!

Oleme olnud vabad, oleme olnud rutiinis, oleme jõudnud iseendas arusaamisele ja see talu on meid selles palju aidanud.

Palju meile õpetanud.

Hakkame nüüd jälle blogipostitusi tegema.
Tunnen, et meil on palju jagada.
Niimoodi kirjutades saab kindlasti palju selgemaks ka see, miks me oleme linnast maale elama tulnud.
Miks nii palju ehitame ja nii palju luua tahame.

Aga alustame ikkagi algusest.
Sealt kus pooleli jäime.